EKL
EKL
EKL
Eesti Kettaspordi Liit
Eesti Kettaspordi Liit tegeleb ultimate frisbee spordiala arendamisega Eestis. Me viime läbi koolitusi, käime spordiala tutvustamas, korraldame Eesti meistrivõistlusi ning turniire koolidele, müüme kettaid ning koostame õppematerjale.
Põhikiri
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Eesti Kettaspordi Liit, lühinimetusega EKL, on vaba algatuse alusel avalikes
huvides mittetulundusühinguna tegutsev heategevuslik vabatahtlik ühendus, mille
põhitegevus on suunatud ultimate’i ja teiste kettaspordi alade arendamisele
Eestis.
1.2. Eesti Kettaspordi Liit (edaspidi nimetatud Liit) ühendab Eestis ultimate’iga tegelevaid
spordiklubisid, -seltse ja -ühendusi ühistegevuseks, ultimate’i edendamiseks ning
sellealase tegevuse koordineerimiseks.
1.3. Liit juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, käesolevast
põhikirjast, Eesti Spordi Hartast, rahvusvahelistest ultimate’i reeglitest ning Maailma
Lendavataldriku Föderatsiooni (World Flying Disc Federation) poolt kehtestatud aktidest ja
suunistest ning Eesti Olümpiakomitee (EOK) regulatsioonidest.
1.4. Liidu põhitegevus ei ole ettevõtlus ja Liit ei kasuta ettevõtlustulu põhikirjavälistel
eesmärkidel. Liidu tulu kasutatakse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Tulu liikmete
vahel ei jagata.
1.5. Liit on eraõiguslik juriidiline isik, mis on kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste
registrisse.
1.6. Liidul on oma sümboolika ja tal on selle käsutamise ja kasutamise
ainuõigus.
1.7. Liidu asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.
1.8. Liit on asutatud 21. detsembril 2009. a Tallinnas.
2. LIIDU EESMÄRGID JA TEGEVUS
2.1. Liidu tegevuse eesmärkideks on ultimate’i arendamine tipp-, võistlus- ja rahvaspordi
tasemel, sportlike eluviiside avalik propageerimine riigi elanikkonna seas, ultimate’i
kandepinna laiendamine ja sportliku taseme tõstmine ning Liidu liikmete ühistest huvidest
lähtudes sportimiseks ja vaba aja veetmiseks tingimuste loomine.
2.2. Eesmärkide täitmiseks Liit:
2.2.1. koondab ja ühendab ultimate’iga tegelevaid spordiklubisid, -ühendusi ja
-seltse;
2.2.2. propageerib spordiga tegelemist ja kaasab liikmete kaudu Liidu tegevusse
ultimate’ist huvitatud isikuid, eelkõige noori, nende vanemaid ja toetajaid;
2.2.3. arendab aktiivset tegevust oma spordiala tutvustamiseks ja rahva huvi tõstmiseks;
2.2.4. koordineerib sportlikku tegevust, korraldab võistlusi, üritusi ja osavõtte võistlustest,
koostab Liidu edetabeleid, määrab Liidu esindajaid rahvusvahelisteks võistlusteks, töötab
välja ning kehtestab Liidu võistluste juhendeid, korraldab sihtrühmale ultimate’i alast
välja- ja täiendõpet kasumit mittetaotleval viisil, hangib treeninguteks metoodilisi
materjale, palkab võimaluse korral treenereid-juhendajaid, autasustab sportlasi, liikmeid
ja toetajaid, pakub sihtrühmale toetusi osalemiseks võistlustel jms;
2.2.5. korraldab oma Liidu tipp- ja võistlussportlaste võimalustekohast ettevalmistamist
osavõtuks rahvusvahelistest spordivõistlustest;
2.2.6. arendab koostööd ultimate’i liitudega teistes riikides, organisatsioonidega,
riigiasutustega, kohalike omavalitsustega, ettevõtetega ja üksikisikutega nii kodu- kui
välismaal ultimate’i edendamiseks ning traditsioonide säilitamiseks;
2.2.7. tagab isikutele, kellele on Liidu poolt antud kohustused või ülesanded, samuti
huvitatud liikmesklubide esindajatele, koolituse kohustuste ja ülesannete täitmiseks
või nende enesetäiendamiseks;
2.2.8. viib spordialase tegevuse korraldamiseks vahendite hankimise eesmärgil läbi
tasulisi spordiüritusi, võtab vastu varalisi annetusi ja eraldisi, teostab tehinguid Liidu
käsutuses ja omanduses oleva ning tema põhieesmärgi saavutamiseks vajaliku varaga,
korraldab loteriisid ning ennustusvõistlusi ja sõlmib sponsor- ning reklaamlepinguid;
2.2.9. seisab ausa ja puhta spordi eest.
3. LIIDU LIIKMESKOND
3.1. Liidu liikmeks võivad olla juriidilised isikud s.t. mittetulundusühingutena tegutsevad
spordiklubid, -seltsid ja -ühendused, kes täidavad käesolevat põhikirja, osalevad aktiivselt
Liidu tegevuses ning tasuvad ühekordse sisseastumismaksu. Liidu liikmesklubide liikmed
saavad kuuluda Liitu ainult oma klubi kaudu. Liidu toetajaliikmeks võivad olla juriidilised
isikud, kes oma tegevusega aitavad kaasa Liidu eesmärkide elluviimisele ning osalevad
oma esindajate kaudu aktiivselt Liidu tegevuses ning tasuvad ühekordse
sisseastumismaksu.
3.2. Liidu liikmeks astumiseks tuleb esitada kirjalik avaldus, mille kohta juhatus teeb
otsuse 30 kalendripäeva jooksul arvates avalduse laekumise päevast. Liikmelisus
jõustub juhatuse otsuse järgse ühekordse liikmeks astumise maksu tasumisega.
Ühekordse liikmeks astumise maksu suuruse ja igaaastase liikmemaksu suuruse ning
selle tasumise tähtaja ja korra kinnitab Liidu üldkoosolek. Kui Liidu juhatus keeldub
taotlejat liikmeks võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmine
otsustatakse Liidu üldkoosolekul.
3.3. Liikmelisust Liidus ja sellega kaasnevaid õigusi ei saa üle anda. Juriidilisest isikust
liikme lõppemise korral tema liikmelisus Liidus lõpeb. Liikmelisus säilib liikme seaduses
sätestatud viisil ümberkujundamisel. Liikme ühinemise või jaotumise korral tema
liikmeõigused lõppevad. Liikme eraldumise korral säilib jaguneva isiku liikmelisus Liidus.
3.4. Liidu liikmel on õigus avalduse alusel Liidust välja astuda. Liige võib Liidust välja
astuda pärast 3 kuulise etteteatamistähtaja möödumist. Etteteatamistähtaja nõuet ei
kohaldata, kui liikme õigusi ja kohustusi muudetakse oluliselt või kui liikmeks jäämine ei
ole õiglase hinnangu kohaselt võimalik.
3.5. Liikme võib Liidust välja arvata juhatuse otsusega, kui ta ei täida Liidu põhikirja
sätteid või on kahjustanud oluliselt Liidu moraalselt või materiaalselt või jätab
süstemaatiliselt täitmata Liidu valitud organite ning juhtide poolt oma pädevuse piires
kehtestatud akte või on jätnud tasumata Liidu liikmemaksu. Liidust välja arvatud liikmele
tuleb tema Liidust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest teatada kirjalikult
ühe kuu jooksul. Väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise otsuse ülevaatamist
üldkoosoleku poolt. Liikmelisuse lõppemisel liikmeks astumise maksu ja liikmemaksu ei
tagastata.
3.6. Spordiklubil, -seltsil või -ühendusel, kelle liikmelisus Liidus on lõppenud, ei ole
õigusi Liidu varale.
3.7. Liidu liikmel on õigus:
3.7.1. osaleda ja olla esindatud Liidu üritustel ning tegevustes;
3.7.2. kasutada Liidu poolt loodud sportimistingimusi vastavalt Liidus kehtestatud korrale;
3.7.3. osaleda oma esindajate kaudu hääleõiguslikena üldkoosolekute töös ning valida ja
olla valitud Liidu juht-, kontroll- ning teistesse valitavatesse organitesse, esindada Liitu
selle juhtorganite volitusel teistes organisatsioonides ning üritustel;
3.7.4. esitada arupärimisi ja ettepanekuid Liidu valitavate organite tegevuse kohta ning
saada Liidu tegevusest informatsiooni;
3.7.5. esitada Liidu juhtorganitele taotlusi materiaalse ja mitterahalise toetuse
saamiseks;
3.7.6. kasutada vastavalt kehtestatud korrale Liidu sümboolikat ja atribuutikat;
3.7.7. Liidust välja astuda.
3.8. Liidu liikmed on kohustatud:
3.8.1. järgima Liidu põhikirja ning teisi valitavate organite ja juhtide poolt oma
pädevuse piires kehtestatud akte;
3.8.2. arendama ja harrastama spordiala, millega Liidus tegeletakse;
3.8.3. osalema korralistel ja erakorralistel üldkoosolekutel ning valitavatesse organitesse
kuulumisel nende töös;
3.8.4. hoidma ja kaitsma Liidu head nime, seisma Liidu eesmärkide ja põhimõtete
eest. Teisi kohustusi liikmetele saab kehtestada Liidu üldkoosolek ja Liidu juhatus,
omades selleks eelnevalt nende liikmete nõusolekut.
4. LIIDU JUHTIMINE JA JÄRELEVALVE
4.1. Liidu kõrgemaks organiks on Liidu liikmete üldkoosolek. Üldkoosolekul võivad
osaleda kõigi Liidu liikmete esindajad. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt üks
kord kalendriaasta jooksul.
4.2. Juhatus on kohustatud üldkoosoleku kokku kutsuma ka juhul, kui vastav nõue on
esitatud vähemalt 1/10 Liidu liikmete poolt. Üldkoosoleku kokkukutsumise nõue peab
olema esitatud kirjalikult koos põhjendusega. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku
ülaltoodud korras liikmete poolt esitatud nõude alusel, võivad taotlejad üldkoosoleku ise
kokku kutsuda samas korras juhatusega.
4.3. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt 7 päeva.
Kokkukutsumise teade peab sisaldama üldkoosoleku toimumise aega, kohta,
päevakorda.
4.4. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid Liidu juhtimise küsimustes, mis ei ole antud
käesoleva põhikirjaga Liidu juhatuse pädevusse.
Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
4.4.1. põhikirja muutmine ja Liidu eesmärkide muutmine;
4.4.2. Liidu ühinemise, jagunemise või tegevuse lõpetamise otsustamine;
4.4.3. Liidu sisseastumismaksu, liikmemaksude ja mängijalitsentsimaksu määra ning
tasumise tähtaja kehtestamine;
4.4.4. majandusaasta aruande kinnitamine;
4.4.5. arengukava kinnitamine;
4.4.6. Liidu juhatuse liikmete ning revisjonikomisjoni liikmete valimine;
4.4.7. muude põhikirjaga ettenähtud organite liikmete valimine, kui põhikirjas ei ole ette
nähtud teisiti;
4.4.8. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud
teiste organite pädevusse.
4.5. Üldkoosolekut juhatab Liidu liikmete soovil üldkoosolekul valitud juhataja.
Üldkoosolek viiakse läbi üldkoosolekul vastuvõetud reglemendi järgi. Hääletamise
kord määratakse üldkoosoleku reglemendiga. Kui keegi üldkoosolekul osalevatest
esindajatest nõuab salajast hääletamist, tuleb antud küsimuses otsus vastu võtta
salajase hääletamise teel.
4.6. Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla üldkoosoleku
juhataja ja protokollija.
4.7. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud üle poole Liidu
liikmetest. Igal Liidu liikmel on üks hääl. Kui üldkoosolek ei ole kvooruminõude
mittetäitmise korral pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kolme nädala jooksul
kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev otsuseid vastu
võtma juhul, kui üldkoosolekul osaleb vähemalt kaks liiget.
4.8. Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud põhikirjaga sätestatud nõudeid, ei ole
üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul kui üldkoosolekul on
esindatud kõik Liidu liikmed. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis
on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku
kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid kui üldkoosolekul on
esindatud Liidu kõik liikmed.
4.9. Kui Liidu liikmesklubi, -selts või -ühing ei saa olla esindatud üldkoosolekul, võib ta
lihtkirjaliku volikirjaga anda õiguse hääletada enda eest mõnele teisele antud
üldkoosolekul esindatud Liidu liikmesklubile.
4.10. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul
osalenud Liidu liikmete esindajatest, v.a juhul kui põhikirjas või seaduses on esitatud
kõrgem poolthäälte nõue.
4.11. Liidu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi Liidu liikmete nõusolekut.
4.12. Üldkoosolekul mitteosalenud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.
4.13. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui
otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik Liidu liikmed.
4.14. Üldkoosoleku poolt Liidu liikmele teistest erineva kohustuse panemiseks, selle
lõpetamiseks või muutmiseks peab olema selle liikme nõusolek.
4.15. Liidu liige ei või hääletada, kui Liit otsustab temaga või temaga võrdset
majanduslikku huvi omava isiku tehingu sõlmimist või temaga kohtuvaidluse alustamist
või lõpetamist.
4.16. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad üle 2/3
üldkoosolekul osalenud liikmetest. Põhikirja muudatus jõustub selle registrisse
kandmisest.
4.17. Liidu tegevust juhib ja esindab juhatus. Juhatusse kuulub 2 kuni 7 liiget.
4.18. Liidu juhatus valitakse tähtajaliselt kuni viieks aastaks. Juhatuse liikme
määramiseks on vajalik tema nõusolek. Vähemalt pooled Liidu juhatuse liikmed peavad
olema isikud, kelle alaline elukoht on Eestis.
4.19. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik.
4.20. Liidu juhatuse liikmed valitakse üldkoosoleku poolt isikute hulgast, kes on
kirjalikult kandideerimiseks esitatud Liidu liikmete poolt vähemalt neliteist päeva enne
üldkoosoleku toimumist. Koos kandidaadi esitamisega tuleb esitada ka kandidaadi
kirjalik nõusolek juhatuse liikmeks valimise kohta.
4.21. Juhatuse liikmete valimisel on otsustavaks ülesseatud kandidaatidele antud suurem
häälte arv eeldusel, et kandidaadi poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud Liidu
liikmete esindajatest.
4.22. Juhul, kui juhatuse liikmed jäävad valimata põhjusel, et nad ei saanud üle poole
üldkoosolekul osalenud Liidu liikmete esindajate häältest, korraldatakse mittevalitute osas
järelvalimised. Järelvalimistel tulemuse mittesaavutamisel esitatakse uued kandidaadid ja
korraldatakse uued valimised.
4.23. Liitu ja juhatust esindab õigustoimingutes juhatuse liige.
4.24. Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega tagasi kutsuda kohustuste täitmata
jätmise või võimetuse korral Liidu tegevust juhtida või mõnel muul põhjusel. Juhatuse
liige võib tagasi astuda enne tähtaja lõppemist isikliku avalduse alusel. Tagasikutsutud või
tagasiastunud juhatuse liikmed asendatakse üldkoosolekul juhatuse liikmete valimise
korra alusel.
4.25. Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandatele isikutele. Juhatuse
liikmetel on õigus saada ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
4.26. Juhatus peab andma Liidu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama
nende nõudmisel vastava aruande. Juhatus korraldab Liidu liikmete arvestuse ning on
kohustatud esitama registripidajale andmed Liidu liikmete arvu kohta.
4.27. Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumisel, samuti oma
kohustuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohasel täitmisel Liidule tekitatud kahju eest
solidaarselt.
4.28. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmisega või mittenõuetekohase
täitmisega tekitanud süüliselt kahju Liidu võlausaldajatele, vastutavad võlausaldaja ees
isiklikult. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat alates
rikkumise toimumisest või rikkumise algusest.
4.29. Juhatus võtab vastu otsuseid Liidu juhtimise küsimustes.
Juhatuse pädevusse kuuluvad:
4.29.1. üldkoosoleku ettevalmistamine ja otsuste elluviimine;
4.29.2. liikmete vastuvõtmise ja liikmeskonnast välja arvamise otsustamine;
4.29.3. juhatuse liikmete määramine üldkoosolekul kinnitatud ametikohtadele;
4.29.4. rahvusvahelistesse spordiliitudesse ning üleriigilisse keskliitu astumise ja sealt
lahkumise otsustamine;
4.29.5. Liidu arengukavade ja eelarve koostamine, nende esitamine
üldkoosolekule;
4.29.6. Liidu komisjonide ja institutsioonide nimeliste koosseisude
kinnitamine;
4.29.7. välissuhete korraldamine ja koordineerimine;
4.29.8. sümboolika ja atribuutika kavandite ja statuutide kinnitamine;
4.29.9. Liidu võistluste ja ürituste kalendri, võistlusjuhendite ja -eelarvete,
koondvõistkondade, treenerite ja kohtunike kinnitamine ning muude sportlikku tegevust ja
ühisettevõtmisi puudutavate üldküsimuste lahendamine;
4.29.10. laenude võtmine ja andmine, kontode ja arvete avamine krediidiasutustes,
lepingute sõlmimine, töötajate tööle võtmine ning töölt vabastamine, volikirjade välja
andmine;
4.29.11 toetuste ja stipendiumite määramine
4.29.12 muude küsimuste otsustamine, mis ei kuulu üldkoosoleku pädevusse.
4.30. Koosolekuid kutsub kokku juhatus vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks
kord kvartalis. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole
juhatuse liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Kui juhatus
koosneb mitmest liikmest, on juhatuse otsuse vastuvõtmiseks nõutav juhatuse koosolekus
osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema
häälteenamuse nõuet. Juhatuse koosolekuid juhatab Liidu juhatuse liige. Juhatuse liige ei
või osaleda hääletuses, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi
omava isikuga tehingu sõlmimist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist Liidu
poolt. Koosolekud protokollitakse, vastuvõetud otsused fikseeritakse kirjalikult ning neile
kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
4.31. Üldkoosolek teostab järelvalvet teiste organite üle. Selle ülesande teostamiseks
määrab üldkoosolek revisjonikomisjoni. Järelvalve teostaja määratakse üldkoosoleku
otsusega.
4.32. Järelvalve teostajad peavad olema teovõimelised füüsilised isikud ning nad ei tohi
kuuluda juhatuse liikmete hulka ega töötada Liidu juhtival ametikohal. Juhatus peab
võimaldama revisjonikomisjonil tutvuda kõigi revisjoni läbiviimiseks vajalike
dokumentidega ning andma vajalikku teavet. Revisjonikomisjon koostab revisjoni
tulemuste kohta aruande, mille esitab üldkoosolekule.
5. LIIDU VAHENDID, VARA JA ARUANDLUS
5.1. Liidu vahendid ja vara moodustuvad:
5.1.1. sisseastumis-, liikme- ja mängijalitsentsimaksudest;
5.1.2. füüsiliste ja juriidiliste isikute annetustest;
5.1.3. riiklikest toetustest ja toetustest üleriigilistelt ning rahvusvahelistelt
spordiühendustelt;
5.1.4. toetustest sihtkapitalidelt ja -asutustelt;
5.1.5. Liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks korraldatavatest tuluüritustest,
sponsor- ja reklaamlepingutest, loteriidest ja ennustusvõistlustest, tehingutest kinnis- ja
vallasvaraga laekuvast tulust, intressituludest ning muudest laekumistest.
5.2. Liidu vahendid ja vara kuuluvad Liidule ning neid kasutatakse ja käsutatakse Liidu
eesmärkide saavutamiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning käesolevale
põhikirjale.
5.3. Liit ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna
varalist vastutust Liidu kohustuste eest.
5.4. Liidu halduskulud peavad vastama Liidu tegevuse iseloomule ja põhikirjalistele
eesmärkidele.
5.5. Liidu töötajate ja juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstav tasu ei tohi ületada
samasuguse töö eest ettevõtluses harilikult makstavat tasu.
5.6. Liidu majandusaasta algab 1. jaanuaril ning lõpeb 31. detsembril.
5.7. Liidu juhatus korraldab Liidu raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele.
Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja
tegevusaruande ning esitab need üldkoosolekule kuue kuu jooksul pärast majandusaasta
lõppemist. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla juhatuse liikmed.
5.8. Liit maksab makse riigi- ja kohalikku eelarvesse ning esitab oma asukohajärgse
maksuhalduri kohalikule talitusele maksudeklaratsiooni õigusaktides sätestatud korras.
5.9. Liit esitab oma tegevuse kohta statistilise aruande õigusaktides ettenähtud korras.
6. LIIDU TEGEVUSE LÕPETAMINE
6.1. Liidu tegevus lõpetatakse:
6.1.1. üldkoosoleku otsuse alusel, kui Liidu tegevuse lõpetamine on kantud
üldkoosoleku päevakorda iseseisva punktina, sellest on Liidu liikmetele põhikirjaga
ettenähtud korras teatatud, üldkoosolekul on esindatud 2/3 või enam Liidu liikmetest ja
selle poolt hääletab 2/3 või enam koosolekul osalenud liikmete esindajatest;
6.1.2. pankrotiavalduse alusel, mille esitab juhatus, kui selgub, et Liidul on vähem vara
kui võetud kohustusi, avalduse esitamata jätmise või avalduse esitamisega viivitamise
korral vastutavad selles
süüdi olevad juhatuse liikmed Liidule või kolmandatele isikutele sellega tekitatud
kahju eest solidaarselt;
6.1.3. Liidu liikmete arvu vähenemisel alla kahe;
6.1.4. üldkoosoleku võimetuse korral määrata põhikirjaga ettenähtud juhatuse ja
revisjonikomisjoni liikmeid;
6.1.5. sundlõpetamise korras kohtuotsusega siseministri või muu huvitatud isiku nõudel
seaduses sätestatud juhtudel.
6.2. Liidu tegevuse lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Likvideerijaks on juhatuse
liikmed, kui üldkoosoleku otsusega ei ole teisiti ette nähtud. Sundlõpetamise korral
määrab likvideerijad kohus. Likvideerija peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt
pooled likvideerijad peavad olema isikud, kelle elukoht on Eestis.
6.3. Likvideerijatel on Liidu juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus
likvideerimise eesmärgiga. Likvideerijatel on õigus esitada Liitu ainult ühiselt.
Likvideerijad lõpetavad Liidu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad
võlausaldajate nõuded ja jaotavad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud
vara samalaadsete eesmärkidega ja tulumaksusoodustusega isikute nimekirja kantud
mittetulundusühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. Likvideerijad võivad teha
ainult neid tehinguid, mis on vajalikud Liidu likvideerimiseks;
6.4. Likvideerijad avaldavad viivitamata teate Liidu likvideerimismenetlusest ametlikus
väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teada olevatele võlausaldajatele peavad likvideerijad
likvideerimisteate saatma. Likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajatel tuleb
esitada oma nõuded kahe kuu jooksul viimase teate avaldamisest.
6.5. Kui likvideeritava liidu varast ei jätku võlausaldajatele kõigi nõuete rahuldamiseks,
peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse.
6.6. Liidu lõppemisel kustutatakse liit registrist liidu (likvideerijate) avalduse põhjal. Kui
liidu likvideerimise lõppemisel ei esitata avaldust selle kustutamiseks registrist, on
registripidajal õigus liit registrist kustutada.
6.7. Likvideerijad annavad liidu dokumendid hoiule ühele likvideerijale või kolmandale
isikule. Dokumentide hoidja nimi kantakse registrisse likvideerijate avalduse põhjal.
6.8. Kui likvideerijad ei ole täitnud oma kohustusi või on jaganud Liidu vara välja enne
võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või raha deponeerimist, vastutavad nad oma
süü tõttu võlausaldajatele tekitatud kahju eest solidaarselt.
7. ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE
7.1. Liit (ühendatav liit) võib ühineda teiste liitudega (ühendav liit) üldkoosoleku otsuse
alusel, kui Liidu ühinemine on kantud üldkoosoleku päevakorda iseseisva punktina, sellest
on Liidu liikmetele põhikirjaga ettenähtud korras teatatud, üldkoosolekul on esindatud 2/3
või enam Liidu liikmetest ja selle poolt hääletab 2/3 või enam koosolekul osalenud liikmete
esindajatest.
7.2. Ühendatava liidu tegevus loetakse lõppenuks.
7.3. Liit võib ühineda teise liiduga (teiste liitudega) ka selliselt, et asutavad uue liidu.
Ühinevad liidud loetakse sel juhul lõppenuks.
7.4. Ühinemine toimub likvideerimismenetluseta.
7.5. Liit võib ühineda ainult mittetulundusühinguna tegutseva liiduga (liitudega).
7.6. Liidu vara, õiguste, kohustuste ja liikmetega seonduv ning ühinemise kord on
reguleeritud mittetulundusühingute seadusega.
7.7. Liit võib jaguneda jaotumise või eraldumise teel üldkoosoleku otsuse alusel, kui
Liidu jagunemine on kantud üldkoosoleku päevakorda iseseisva punktina, sellest on
Liidu liikmetele põhikirjas ettenähtud korras teatatud, üldkoosolekul on esindatud 2/3 või
enam liikmetest ja selle poolt hääletab 2/3 või enam koosolekul osalenud liikmete
esindajatest.
7.8. Jaotamisel annab jagunev liit oma vara üle omandavatele liidule. Jaotamisel loetakse
jaguneva liidu tegevus lõppenuks.
7.9. Eraldumisel annab jagunev liit osa oma varast ühele või mitmele omandavale
liidule.
7.10. Jagunemine toimub ilma likvideerimismenetluseta. Liit saab jaguneda ainult
mittetulundusühingutena tegutsevateks liitudeks ning osaleda ainult
mittetulundusühinguna tegutseva liidu jagunemisel. Liidu vara, õiguste, kohustuste ja
liikmetega seonduv ning jagunemise kord on reguleeritud mittetulundusühingute
seadusega.
Põhikirja uus redaktsioon on kinnitatud 23. oktoobril 2021. a Türil.